Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega. Privaatsuspoliitika.

Tarnepuudujäägid ja elektriautode pealetulek – mis ootab autotööstust 2022. aastal?

Uuel aastal on autotööstuses olnud märgata järkjärgulist taastumist pandeemia tagajärgedest. Eeldatavasti jäävad liidriteks mugavad linnamaasturid, millel on Volkswageni valikusse sel aastal oodata mitmeid uusi mudeleid.

Uuest aastast 3500 tellimust

Kahe viimase aasta jooksul on autotööstuses olnud probleeme pooljuhtide saadavuse ja tarnetega, mis on piiranud uutele sõidukitele ligipääsu nii era- kui ka äriklientidel. See on aga positiivselt mõjunud kasutatud autode turule.

Møller Auto Baltikumi tegevjuhi Izida Gerkena sõnul pitsitab 2022. aastal autotööstust jätkuvalt kiibipuudus: „Kuna autode nõudlus oli eelmisel aastal tunduvalt suurem kui pakkumine ning uute autode tarneajaks lubati 8–9 kuud, on Møller Auto tänavust aastat alustanud rekordilise tellimuste arvuga. Eelmisel aastal tehtud tehingutest plaanitakse tänavu tarnida kogu Baltikumi umbes 3500 autot. Millal autode tarneajad pandeemiaeelsesse seisu jõuavad, pole täpselt teada, kuid hinnanguliselt võib olukord paraneda 2022. aasta teises pooles,” ütleb Gerkena.

Liidrikoht linnamaasturitel

Umbes 60% Baltikumis registreeritud autodest on linnamaasturid ja sarnast trendi võib täheldada ka mujal, seega on tootjate jaoks tegu eriti huvitava segmendiga. Ainuüksi Møller Auto esinduses on Volkswagenil hetkel valikus kaheksa linnamaasturit (Sports Utility Vehicle). Volkswageni tänavused uudisautod on Taigo ja Multivan.

Riiklik toetus hetkel puudub, uus voor väljatöötamisel

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) väljatöötatud elektriautode ostutoetusel hetkel käimasolevat taotlusvooru ei ole. Viimati korraldati voore aastail 2020 ja 2021 ning plaanis on korraldada uusi, sarnaste tingimustega voore. Programmi raames said eraisikud uue elektriauto ostmiseks 5000 eurot toetust. Veel enne seda, elektriautode laialdase kasutuselevõtu algusaegadel, toetati nii hübriid- kui elektriautode ostu, ent hübriidautode ostutoetust taastada pole kavas.

Aja jooksul on paranenud elektrisõidukite üldine infrastruktuur ning lisaks olemasolevatele eelistele, nagu näiteks ühissõidukiraja kasutusõigus, on laienenud ka laadimispunktide kättesaadavus. Lisaks aastatel 2011–2013 väljaehitatud ulatuslikule võrgustikule, on lisandunud ka eralaadimisvõrke, nagu näiteks Eleport ning eelmise aasta lõpust Alexela laadimisjaamad.

Transpordiameti andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 487 uut ja 290 kasutatud elektriautot. Aastate lõikes andmeid kõrvutades on näha selget trendi: nõudlus elektriautode järele on hüppeliselt kasvanud. Näiteks registreeriti eelmisel aastal enam kui 6 korda rohkem elektriautosid kui 2018. aastal. Oma roll on siin olnud ka ostutoetusel – Keskkonnainvesteeringute Keskuse hinnangul osteti eelmisel aastal ligikaudu pooled autodest toetusega.

„Eelmise kahe aasta müüki on kahtlemata positiivselt mõjutanud KIKi toetus. Arvestades, et toetusprogrammil on olnud väga selge mõju ning on kaasa aidanud elektriautode massidesse jõudmiseni Eestis, oleme Møller Autos optimistlikud, et peagi ka uute voorudega välja tullakse. Seniks oleme jätkuvalt oma klientidele olemas, et pakkuda oma esindustes Volkswageni kaubamärki,“ sõnab Møller Auto Baltikumi tegevjuht Izida Gerkena.

Jätkusuutlikkus – ettevõtete prioriteet

Sõiduki valimisel ei mõtle keskkonnamõjule enam ainult erakliendid vaid ka ettevõtted. Paljud neist, eriti just rahvusvahelised ettevõtted, on oma autode ostukriteeriumina lisanud CO2-heite piirmäära, mis soosib keskkonnasõbralikumate sõidukite valimist. Tihti on see piirang alla 50g/km, mistõttu kvalifitseeruvad ainult elektri- ja hüdriidautod. Tootjad teevad elektriautode segmendis aktiivselt tööd ka selle nimel, et võimalikult hästi jäljendada sisepõlemismootori sarnast jõudlust. Selles osas näeme positiivset trendi ka eelmise aasta premium segmendi elektriautode müügis, kus Baltikumis tervikuna on tõus olnud 30%.